|
Arvutite ja interneti kasutamine eesti elanike hulgasArvutite ja interneti kasutamine eesti elanike hulgasTallinna Polütehnikum ARVUTITE JA INTERNETI KASUTAMINE EESTI ELANIKE HULGAS Koostaja: Andrei Kübar PA-96 Tallinn, 1998 SISUKORD: Lühikokkuvõte Sissejuhatus I Metoodika kirjeldus II Tulemused 2.1. Arvuti kasutamine üldse 2.1.1. Üleüldine kasutamine 2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus 2.1.3. Arvuti kasutusaeg 2.1.4. Arvuti kasutuskoht 2.1.5. Arvuti mittekasutajad 2.2 Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus 2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet 2.2.2. Arvuti kodus 2.3. Arvuti kasutamispõhjused 2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel 2.3.2. Interneti kasutamine 2.3.3. E-maili kasutamine 4. Märksõnade teadmine 5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel LÜHIKOKKUVÕTE Lähtuvalt Balti meediateabe AS poolt läbiviidud esinduslikust uuringust Eesti 15-74aastaste elanike hulgas on kolmandik (33%) Eesti elanikke kasutanud kunagi oma elus arvutit. •15-19aastastest on arvutit kasutanud kolm neljandikku. Samas nende vanematest on seda teinud ainult iga viies ehk üle kolme korra vähem. Päevas kasutab arvutit keskmiselt 116 tuhat inimest ehk 10,5% 15- 74aastastest Eesti elanikest ja nad veedavad arvuti ees ligi kolm tundi. •Arvuti suurkasutajaid - inimesi, kes kasutavad arvutit viiel või enamal päeval nädalas, on Eestis 108 tuhat ning neid saab iseloomustada järgmiste tunnustega 20-49aastased, kõrgharidusega ja heal järjel olevad inimesed. •Endiselt on peamiseks arvuti kasutuskohaks oma töökoht, millele järgneb kool ja kodu. Küllatki tähtis on ka arvuti kasutamiskohana sõprade ja tuttavate kodu. Märkimist väärib kooli osatähtsus arvuti kasutuskohana vaesemate ja maa-elanike hulgas. •Arvuti mittekasutajatest plaanib 13% järgmise 12 kuu jooksul arvutit kasutama hakata, mis võib suurendada arvuti kasutajate arvu veerandi võrra. •Arvuti kasutamise võimalus kodus on 11% inimestest, neist alla poole on seda ka teinud. Järgmise 12 kuu jooksul plaanib 7% inmestest kas ise või keegi pereliikmetest osta arvutit. •Peamiseks põhjuseks, miks arvutit kasutatakse on tekstitöötlusprogrammide kasutamine, millele järgnevad arvutimängude mängimine. 69 tuhat ehk 6% Eesti 15-74aastast elanikku on kasutanud viimase kuue kuu jooksul internetti. Ainult 1% elanikest on kodus interneti ühendusega arvuti. Märkimist väärib, et Eesti interneti kasutajate hulgas sarnaneb naiste osakaal (38%) USA ja Suurbritannia vastavale näitajale. Samas on internet siiski paljuski nooremate inimeste pärusmaa - 89% Eesti interneti kasutajatest on vanuses 15-39 aastat. Peamiseks interneti kasutamise põhjuseks oli informatsiooni otsimine. •E-maili suurt potentsiaali on märkinud mitmed uurijad. Eestis on saanud või saatnud e-maili 5% elanikest. •Teemaga seotud märksõnadest teatakse kõige paremini sõna "Internet", millest enne intervjuud oli kuulnud 74% kõigist vastajatest. •Erinevatest väidetest, millega mõõdeti erinevaid hoiakuid ja hirme, mis vastajatel arvutite ja nendega suhtlemise kohta on, pälvis kõige suurema üksmeele internetipunktide idee (81% nõus ideega). 73% vastajatest nõustus sellega, et arvuti jääb tänu oma hinnale rikkamate inimeste pärusmaaks. Võrdselt 62% oli nõus väidetega "Mul ei ole mingit kartust arvuti kasutamisel" (ei olnud nõus 16%) ja "Arvuti peaks olema peamiselt selleks, et teha tööasju" (ei olnud nõus 30%). Kõige väiksem oli nõustujate ja mittenõustujate osakaal mõnevõrra provotseeriva väite, et internetiga samaväärse info saab kätte ka raamatute ja ajakirjanduse vahendusel (46% nõus ja 34% ei olnud nõus). SISSEJUHATUS Ajavahemikul 13.- 19. veebruar 1997 viis Balti Meediateabe AS - Baltic Media Facts EMORi Omnibuss-uuringu raames läbi uuringu "Arvutite ja interneti kasutamisest Eesti elanike hulgas". Antud uuring on plaanitud alustama laiemat samateemalist uuringuprojekti. Arvutid ja nendega seotud tooted ja teenused on viimase aastakümne jooksul olnud üks enim arenenud majandusharu. Areng on olnud märkimisväärne nii majandusharu rahalises väärtuses kui ka riistvara ja tarkvara üleüldise arengu ning kasutajate seisukohalt. Eestile ei kuulu küll selles arengus juhtpositsioon, kuid uhkusega võime tunnistada, et Eesti ei sörgi ka kogu ülejäänud maailma sabas vaid pürib julgelt infomaailma 'suurte' hulka. Viimasel ajal palju jutuks olnud "Tiigrihüppe" projekt on mitmeidki huvirühmi Eestis sundinud tõsisemalt analüüsima hetkeolukorda, et mõista, milliselt platvormilt me arenema hakkame või õigemini, milline on hetkeseis protsessi puhul, mis toimub otsustajatest sõltumatult, ja kuivõrd ning mis suunas oleks neid 'hüppajaid' vaja suunata. Antud uuringu esmane eesmärk ongi anda läbilõige veebruaris 1997 Eesti ühiskonnas eksisteerinud olukorrast arvutite kasutamisest, omamisest, tarbimisest ning võimalike hirmude ja ohtude selgitamine 'teise kirjaoskuse' suhtes. Uuring viidi läbi Eesti Rahvusraamatukogu finantsilisel toel (UNDP Eesti projekt). Võimaldamaks ühiskonnale oluliste andmete laialdasemat kasutamist ja eneseanalüüsi teostamist, siis on antud uuring lisaks paberkujul täisaruandele ja lühikokkuvõttele leitav ka Interneti koduleheküljelt http://www.bmf.ee/internet.html . Uuringu tulemuste omandiõigus kuulub Balti Meediateabe ASile. Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas on esitatud uuringu tulemused nii graafiliselt kui ka kommenteeritult. Paberaruande lisas on esitatud küsimustik (nii eesti kui ka vene keeles) ja tabelaruanne. METOODIKA KIRJELDUS Valim ja küsitlus Uuring viidi läbi personaalintervjuusid (face-to-face interviews) kasutades. Küsitlustöös osales 87 spetsiaalse ettevalmistuse saanud AS EMORi küsitlejat. Valimi koostamise aluseks võeti Eesti Statistikaameti arvestuslikud rahvastiku andmed seisuga 1. jaanuar 1996. Valimi koostamise meetod oli kihistatud kaheastmeline juhuvalim. Väljavõte on esinduslik Eesti 15-74aastaste elanike lõikes, kelle arv on seisuga 1. jaanuar 1996 1108167. Küsitlus plaaniti viia läbi 1000 vastaja hulgas. Intervjuusid teostati 996. Uuringu esinduslikkuse tagamiseks kasutati kaalumist. Uuringu tulemuste esitluses on sagedamini kasutatud soo, vanuse, rahvuse ja asulatüübi lõikeid. Andmetöötlus Andmete töötlemisel kasutati andmeanalüüsiprogrammi ODIN. Andmetabelite uurimisel ja tulemustest järelduste tegemisel tuleb arvestada valimi veaga. Oleme andnud vea piirid 95% tõenäosusega, arvestades koguvalimi ja sagedamini esinevate alarühmade arvulist suurust. Teostajad Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad: Tellijapoolsed kontaktisikud: Mihhail Ottmaa, Linnar Viik Uuringu kava ja aruande koostamine: Margo Veskimägi Valimi koostamine: Helje Proosa Küsitlustöö koordineerimine: Marge Vainre Andmesisestus: Marit Talivee Tabeltöötlus: Karin Laur Graafilised tööd: Garry Ingel Tõlkimine (ankeet vene keelde): Tatjana Krieger Tõlkimine (aruanne inglise keelde): Margo Veskimägi, Karin Laur II TULEMUSED 2.1. Arvuti kasutamine üldse Arvutid, mis 15 aastat tagasi olid suured, aastakümneid varem hiigelsuured nii pindalalt kui ka ruumalalt ning valdavalt väheste spetsialistide pärusmaa, kes suutsid nendega töötada, on muutunud tänaseks tarvitatavaks suurele hulgale inimestele ning arvutite arendajate eesmärk on viia arvuti või see mis arvutist alles jääb igaühe koju ning võrdustada arvuti telefoni, raadio või teleriga. 2.1.1. Üleüldine kasutamine Ligi kolmandik (33%) Eesti 15-74aastastest elanikest on kasutanud oma elus personaalarvutit, kompuutrit. [pic] Teistest enam on kasutanud noored inimesed vanuses 15-19 aastat. Kui kolm neljandikku neist on kasutanud oma elus arvutit, siis nende vanematest on seda teinud iga viies ja vanavanematest iga kahekümnes. Mehed on kasutanud naistest arvutit enam (35% vs 31%). Eestlastel on olnud arvutitega rohkem kokkupuuteid kui mitte-eestlastel (36% vs 27%). Rahvus-sugu-vanus gruppidest on enim arvutit kasutanud oma elus noored (15- 29aastased) eestlased (74%), noored mitte-eestlased (58%), noored eestlannad (57%) ja noored mitte-eestlannad (55%). Kõige vähem 50aastased ja vanemad mitte-eestlannad (5%). Kuna noored on kasutanud arvutit enim pole ka üllatus, et erineva tegevusaladega inimestest on arvutit enim kasutanud õppurid (80%). Ise endale tööandjatest on arvutit kasutanud 61% ja spetsialistidest 56%. Reatöötajatest on arvutit kasutanud 20% ja pensionäridest 4%. Kõrgharidusega inimestest on arvutit kasutanud üle poole (57%). Alla keskharidusega inimestest on seda teinud alla veerandi (22%). Inimestest, kes kuuluvad rikkamasse elanikkonnakihti (üle 2000 krooni sissetulek pereliikme kohta), on arvutit kasutanud 58%. Madalaim on see näitaja 1001- 2000 krooni pereliikme kohta teenivate inimeste hulgas (26%). Linnaelanikest on arvutit kasutanud 36% ja maa-elanikest 25%. 2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus Kui Eestis on 15-74aastaste hulgas 746 tuhat inimest (67%), kes pole kunagi arvutit kasutanud, siis kasutajad 363 tuhat jagunevad omakorda alljärgnevalt: . 84 tuhat (8% kõigist vastajatest, 23% arvutit üldse kasutanutest) on küll kasutanud arvutit, kuid teinud seda viimati enam kui 6 kuud tagasi . 53 tuhat (5% kõigist vastjatest, 15% arvuti üldse kasutanutest) kasutasid arvutit viimase kuue kuu jooksul, kuid viimati rohkem kui kuu aega tagasi . 27 tuhat (3% kõigist vastajatest, 7% arvutit üldse kasutanutest) kasutasid arvutit viimase kuu aja jooksul, kuid viimati rohkem kui nädala aega tagasi . 198 tuhat (18% kõigist vastajatest, 55% arvutit üldse kasutanutest) kasutasid arvutit viimase nädala jooksul Arvutit vähemalt kord nädalas kasutanud jagunevad vastavalt kasutatud päevade arvule: . 39 tuhat (4% kõigist vastajatest, 20% arvutit nädala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit ühel päeval nädalas . 49 tuhat (5% kõigist vastajatest, 25% arvutit nädala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit kahel-neljal päeval nädalas . 62 tuhat (6% kõigist vastajatest, 31% arvutit nädala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit viiel päeval nädalas . 47 tuhat (4% kõigist vastajatest, 24% arvutit nädala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit kuuel-seitsmel päeval nädalas . 278 tuhat inimest vanuses 15-74 aastat võib nimetada Eestis arvuti kasutajateks (kasutanud arvutit vähemalt kord kuue kuu jooksul), kellest sagedasi kasutajaid (heavy user) on 108 tuhat. Nad kasutavad arvutit viiel või enamal päeval nädalas; Keskmise aktiivsusega kasutajaid (medium user) on 89 tuhat. Nad kasutavad arvutit 1-4 päeval nädalas; Vähese aktiivusega tarbijaid (light user) 82 tuhat, kes kasutasid arvutit vähemalt kord 6 kuu jooksul kui vähem kui kord nädalas. Arvuti sagedastest kasutajatest (heavy user) on 83% 20-49aastased, 48% kõrgharidusega, 67% juhid, spetsialistid või iseendale tööandjad, 38% on sissetulek pereliikme kohta üle 2000 krooni. Joonisel on märgitud sihtrühmad, mis on arvuti sagedaste kasutajate hulgas esindatud keskmisest enam, rohelisega ja sihtrühmad, mis on arvuti sagedaste kasutajate hulgas esindatud keskmisest vähem, punasega. Sihtrühmade puhul, kus antud sihtrühma osakaal on samalaadne Eesti keskmisega, on kasutatud sinist graafiku tulba värvina.. Keskmise aktiivsusega (medium user) arvutikasutajaid iseloomustab nende vanus. 44% neist on 15-19aastased. Arvuti väikese aktiivsusega kasutajate hulgas on arvuti kasutajatest enam naisi ja mitte-eestlasi. Lähtudes vastustest küsimustele arvuti viimati kasutamise kohta ning kasutussageduse kohta selgub, et Eestis kasutab keskmiselt päevas arvutit 116 tuhat inimest ehk 10.5% 15- 74aastastest inimestest. 2.1.3. Arvuti kasutusaeg Arvuti sagedane kasutaja istus arvuti ekraani taga viimasel kasutuspäeval kokku üle kolme tunni (190 minutit). Arvuti keskmise aktiivsusega kasutajad kasutasid arvutit viimati keskmiselt veidi alla 2 ja poole tunni päevas (140 minutit). Neist, kes arvuti taga viimase nädala jooksul polnud istunud, kasutas arvutit viimati keskmiselt 1 tund ja 45 minutit (108 minutit). Keskmine päeval arvutit kasutav inimene töötab, kirjutab, mängib või teeb midagi muud arvutis 177 minutit päeva kohta. Nende, kes kasutasid viimasel päeval üle 3 tunni arvutit, hulgas on enam 30-49aastaseid, spetsialiste ja kontoriametnikke. 2.1.4. Arvuti kasutuskoht Kõigist arvutit 6 kuu jooksul kasutanutest on . 54% kasutanud arvutit oma töökohal, . 24% koolis, . 20% kodus, . 22% sõprade ja tuttavate kodus, . 6% teiste pereliikmete töö juures, . 12% sõprade, tuttavate töö juures, . 1% mujal. . 71% arvuti kasutajatest on ainult üks koht, kus nad arvutit on viimase 6 kuu jooksul kasutanud, 20% on taolisi kohti kaks ja 8% kolm või enam. Viimase nädala jooksul on kasutanud töökoha arvutit 41% arvuti kasutajatest. Arvutit koolis on kasutanud 16%, kodus 15%, sõprade tuttavate kodus 6% arvuti kasutajatest. Kõigist, kes viimase nädala jooksul arvutit kodus on kasutanud (43 tuhat inimest) on üles kahe kolmandiku (68%) mehed ja 87% eestlasi. Kõigist, kes arvutit viimase 6 kuu jooksul on kasutanud, on ligi pooltel peamiseks arvuti kasutuskohaks oma töökoht (45%), millele järgnevad kool 17% ja kodu 11%. 8% on arvuti peamiseks kasutuskohaks sõprade, tuttavate kodu, 13% ei oska taolist kohta öelda ning ülejäänutel on mingi muu koht. Kui inimesel on mitu kasutuskohta, siis peab ta peamiseks 51% juhtudel oma töökohta, 18% kodu, 9% kooli, 22% muid kasutuskohti. Töökoht on peamine arvuti kasutuskoht kõigile, kes töötavad (va reatöötajad), 30-39aastastele, kõrgharidusega inimestele. Koolis kasutavad arvutit peamiselt õppurid ning keskmisest enam väiksema sissetulekuga peredest ning maa-asulates arvutikasutajad st kool on küllaltki tähtsal positsioonil vaesematest peredest pärit laste ja noorukite jaoks esmase arvutialase kirjaoskuse andjana. Sama kehtib ka maal elavate noorte puhul. [pic] 2.1.5. Arvuti mittekasutajad Et kaks kolmandikku Eesti elanikest ei ole kunagi arvutit kasutanud, siis on küllaltki tähtis, mida nemad arvuti kasutamisest arvavad. 4% inimestest, kes kunagi pole arvutit kasutanud, plaanib kindlasti järgmise 12 kuu jooksul arvutit kasutama hakata. Neile lisandub veel 9% neid, kes võib-olla hakkavad kasutama. Üle kahe kolmandiku (68%) ei plaani kindlasti arvutit kasutama hakata. Olemasolevale ligi 300 tuhandele arvuti kasutajatele võib lisanduda järgmise 12 kuu jooksul umbes 90 tuhat inimest. 41% 15-19aastastest, kes veel arvutit ei kasuta, plaanib seda teha järgmise 12 kuu jooksul. Sama plaanib 21% 20-39aastastest, 17% 40-49aastastest ning 16% suurlinnades elavatest inimestest, kuid ainult 1% 60-74aastastest. 2.2. Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus 2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet Küsides vastajatel iseloomustust oma peamiselt kasutatavale arvutile võis õigustatult tekkida küsimus, kas kasutatud terminid olid arusaadavad. Kuna kõik arvutit iseloomustavad sõnad olid toodud kirjalikult kaardil, mis esitati vastjale, siis oli võimalikult minimiseeritud küsitleja roll (hääldamine jne.). Kõigist, kes nimetasid, kus on nende peamine kasutuskoht arvuti kasutamisel, ei leidnud ainult 5% ühtegi iseloomustajat, mis sobiks tema peamise arvutiga. Ülejäänute vastustest selgus peamiste arvutite varustatus erinevate iseloomustajatega. Nende puhul, kes kasutasid arvutit peamiselt kodus on toodud koduse arvuti andmed. Loomulikult ei ole tegemist spetsialistidega nii, et saadud protsente tuleb kindlasti võtta reservatsiooniga. Kõigist kes nimetasid, et neil on peamine arvuti ja kes kirjeldasid seda arvutit 83% juhtudest oli arvutiga kaasas hiir, 43% CD-ROM, 39% modem, 10% joystick ja 24% helikaart. Üle veerandi vastajate arvutid on lokaalvõrgus (30%) või ühendatud Internetti (27%). Kõigist inimestest, kes kasutavad oma töökohal arvutit on 47% selle arvuti peamine kasutaja, 53% ei ole. Juhtide hulgas on taoliste inimeste osakaal täpselt pooleks, kontoriametnike hulgas on jaotus 52%/48%, st, et sageli võib oma töökohal arvuti juurde pääsemine paljudel töötavatel inimestel jääda selle taha, et keegi teine on seal juba ees ja teeb midagi. 2.2.2. Arvuti kodus 7% 15-74aastastest elanikest on kodus tavaline personaalarvuti, 2% on isiklik kaasaskantav arvuti (laptop, notebook) ja 3% on kodus ka printer. Lisaks saab 3% ise või keegi pereliige kasutada töökoha kaasaskantavat arvutit. Arvuti kasutamise võimalus kodus on 11% inimestest. Nendest, kellel on võimalik arvutit kodus kasutada on alla poole (46%) seda kodus ka kasutanud. 1997 Consumer Technology Index andis tulemuseks, et 40 miljonit USA 92 miljonist leibkonnast omab kodus arvutit (43%), mis on arvatavasti üks kõrgemaid näitajaid maailmas. Nendel, kellel on kodus tavaline personaalarvuti või isiklik kaasaskantav arvuti, paluti iseloomustada seda arvutit. 77% juhtudest on sellel arvutil hiir, 38% CD-ROM, 32% modem, 19% joystick ja 28% helikaart. Üle kümnendiku kodus olevatest arvutitest on ühendatud Internetti (13%). Ka antud juhul tuleb olla ettevaatlik nende andmete analüüsimisel, sest üle poolte ei kasuta ise seda arvutit ning osa neist omakorda ei kasuta arvutit üldse. Järgmise 12 kuu jooksul plaanib 7% inimestest kas ise või plaanib keegi nende pereliikmetest osta koju personaalarvutit. Neist, kellel on kodus tavaline personaalarvuti või isiklik kaasaskantav arvuti, plaanib seda teha 14%. Neist, kelle sissetulek on 2000 krooni või vähem pereliikme kohta, plaanib personaalarvutit muretseda 6%, siis üle 2000 kroonise sissetulekuga pereliikme kohta kavatseb järgneva 12 kuu jooksul arvutit muretseda 13%. 2.3. Arvuti kasutamispõhjused 2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel 69% arvuti kasutajatest on viimase kuue kuu jooksul kasutanud tekstitöötlusprogramme, 64% on mänginud arvutimänge, 43% on kasutanud tabelarvutust. Veerand arvutikasutajatest on töötanud raamatupidamisprogrammidega või lugenud Internetis kodulehekülgi. 18% arvutikasutajatest on saatnud või saanud e-maili. Viimase 7 päeva jooksul on tekstitöötlusprogramme kasutanud 41%, arvutimänge mänginud 31%. Interneti kodulehekülgi on viimase nädala jooksul lugenud 12% arvutikasutajatest ehk 34 tuhat inimest. Kui paluti arvutikasutajatel nimetada kolm peamist tegevust, mida ta arvutiga teeb, siis 56% mainis tekstitöötlust, 39% arvutimängude mängimist ja 30% tabelarvutust. 12% arvutikasutajatest on üheks peamiseks tegevuseks internetis kodulehekülgede lugemine. [pic] Naiste jaoks on meestest tähtsamaks ainult raamatupidamisprogrammide kasutamine. Mitte-eestlastele on eestlastest tähtsamaks programmeerimine ja töö raamatupidamisprogrammidega. 2.3.2. Interneti kasutamine 69 tuhat inimest ehk 25% arvuti kasutajatest ehk 6% kõigist 15- 74aastastest Eesti elanikest. Võrrelduna 1996. aasta sügisega on Interneti kasutajate arv kasvanud 4 kuuga 27%! Võrdluseks võib mainida, et Nua Internet Surveys andmetel oli novembris 1996 interneti kasutajateks 1,5% Itaalia elanikest. Hiinas kasvas interneti kasutajate arv 100000ni 1996 aasta lõpuks. Detsembris 1996 oli 20% Austraalia linnaelanikest ja 17% Uus- Meremaa 10aastastest ja vanematest elanikest oli võimalik internetti kasutada. USA ja Kanada 16aastastest ja vanematest inimestest oli märtsis- aprillis 1996 CommerceNet/Nielsen poolt korraldatud uuringu andmetel 24% võimalik kasutada internetti, 17% oli kasutanud internetti viimase 6 kuu jooksul ja 12% viimase nädala jooksul. Interneti nädalane katvus on 12% arvuti kasutajatest ehk 49% kõigist interneti kasutajatest vaatas internetis kodulehekülgi viimase nädala jooksul. Märkimist väärib ka, et ainult 1% Eesti elanikest on kodus arvuti, millel on interneti ühendus. Erinevalt paljudest teistest riikidest on Eesti interneti kasutajate jaotus soo lõikes palju ühtlasem. Kui Eesti interneti kasutajatest on mehi 62%, siis Ungari ja Jaapani puhul oli viimaste uuringute põhjal selleks protsendiks 90%. Võrrelduna 1996 kevadega on olukord veidi muutunud, siis oli 72% interneti kasutajatest mehed. Samalaadne tendents avaldub ka teiste riikide puhul. USAs oli juunis 1996 lähtuvalt uuringust GVU WWW Fifth Survey 32% interneti kasutajatest naised. Samal ajal oli Euroopas naiste osakaal 15%. Novembris 1996 olid Kanada Quebeci provintsi interneti kasutajatest naised RISQ uuringu alusel 18%. Sarnaselt teiste riikidega on interneti kasutamine enam levinud nooremate inimeste hulgas. 46% Interneti kasutajatest Eestis on vanuses 20- 29 aastat, 89% 15-39 aastat. Interneti kasutajate keskmine vanus on 29 aastat. USAs oli see 35 aastat detsembris 1996, Euroopas on kasutajad mõnevõrra nooremad 29 aastat. Interneti kasutajate hulgast koorub välja kaks suurt gruppi: ühed, kes on juba üle 1,5 aasta kodulehekülgi lugenud (25%) ja teised, kes on tõelised uustulnukad (36% on internetis surfanud maksimaalselt 3 kuud). 21% interneti kasutajatest märkis, et nad vaatasid internetis kodulehekülgi esimest korda viimase kuu aja jooksul. Kui interneti viimane kasutuspäev ja arvutikasutamissagedus on samalaadses seoses kui arvutikasutamise puhul, siis võib oletada, et 3.5% Eesti elanikest kasutab keskmisel päeval internetti. Kui interneti kasutajatel paluti nimetada peamised põhjused interneti kasutamiseks, siis kaks kolmandikku märkis huvi mingi teema vastu. Üle poolte puhul oli põhjusteks ka töö jaoks vajaliku info otsimine (56%) ja meelelahutus (53%). Tähtsuselt neljandana tuli isikliku elu jaoks vajaliku info otsimine (47%). Baruch College-Harris Poll poolt korraldatud küsitluse põhjal otsis 82% USA interneti kasutajatest informatsiooni ning 75% oli põhjus seotud haridusega. Võrdluseks võib tuua Jaapani interneti kasutajate põhjused: 45% otsisid infot toodetest, 35% otsisid tööga seotud informatsiooni ja 31% otsis erootilist infot. Meie oma uuringus viimase teema kohta otse ei küsinud, kuid andmed Eesti otsingumootoritest ja kasutus(log)failidest näitavad, et erootikal teemana on oma tarbijaskond ka Eestis olemas. Et interneti kasutajate hulk on esindusliku uuringule vastajate hulgas väike, siis piirdusime hetkel ainult mõne üldküsimusega. Samas on väga tähtis antud uuringuprojekti jätkamisel ka interneti kasutajate täpsem uurimine, kusjuures esinduslik valim peaks olema vähemalt 200-300 vastajat. 2.3.3. E-maili kasutamine E-maile on saanud või saatnud viimase 6 kuu jooksul 51 tuhat Eesti elanikku ehk 18% kõigist arvuti kasutajatest ehk 5% Eesti elanikest. Kui aasta tagasi oli e-maili kasutajaid rohkem kui internetis surfajaid, siis praeguseks on kaalukauss langenud internetis surfajate kasuks. Samas on e- maili teel suhtlemisel väga suur potentsiaal. Forrester Research ennustab, et 2001 kasutab 50% USA elanikest e-maili. Praegu on e-maili kasutajaid USAs 15% elanikkonnast. Kõigilt, kes on saatnud viimase 6 kuu jooksul e-maili küsiti nende e- maili aadressi tüübi kohta. 37% neist on oma isiklik e-maili aadress, 43% kasutab asutuse, firma üldist e-maili, 8% kasutab mõne teise inimese isiklikku aadressi, 2% on mingi muu variant ja 10% e-maili kasutajatest ei osanud selle kohta midagi öelda. 2.4. Märksõnade teadmine Et nii arvuti kasutajad kui ka mitte-kasutajad on traditsioonilise meedia tarbijad, kus kasutatakse erinevaid märksõnu arvuti- ja "uue meedia"- alase info edastamiseks. Päris antud teema alguses esitati vastajale kaart, millel oli toodud erinevad sõnad, mille puhul paluti inimesel öelda, milliseid nendest sõnadest oli ta kuulnud enne tänast intervjuud. Neli sõna, mille tundmist me antud aruandes analüüsime on Internet, World Wide Web, elektrooniline post (e-mail) ja projekt "Tiigrihüpe". Sõna "Internet" teadis ligi kolm neljandikku (74%) kõigist vastajatest. Eestlaste hulgas ulatus see 85%, mitte-eestlaste veidi üle poole (55%). Sõna teavad paremini nooremad ja kõrgema haridusega inimesed, samas 50-74aastastest mitte-eestlannadest teab seda sõna ainult 27%. Teised sõnad on veidi raskemad. Sõna "elektrooniline post (e-mail)" oli kuulnud ainult 40%, "Tiigrihüppe" projektist 35% ja keerulist ingliskeelset sõna "World Wide Web" ainult 12%. Sõnu "elektroonilise post" ja "world wide web" teadsid enam samad rühmad, mis "Interneti" puhul: noored, rikkamad, haritumad ja mehed. "Tiigrihüppe" projekt on küllaltki selgelt teatud eestikeelsele elanikkonnale. 50% eestlastest ja ainult 8% mitte-eestlastest oli sellest enne seda intervjuud kuulnud. Erinevad vanuserühmad teavad "Tiigrihüpet" küllaltki sarnaselt. Kõrgharidusega inimeste hulgas on "Tiigrihüppe" projektist teadjaid 56%. Võrdluseks on võimalik tuua oktoobris 1996 läbiviidud Advertising Age/Market Facts uuringu USA elanikkonna hulgas, kus selgus, et sel ajal teadis sõna "internet" 94% ja "World Wide Web" 82%. Aasta varem olid vastavad protsendid 82% ja 45%. Uus-Meremaa elanikest oli ainult iga viies kuulnud sõnast "Internet". 2.5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel Vaatlemaks võimalikke arengutendentse ajalisel skaalal ning mõistmaks hirme, mis võivad inimest kammistada arvutite ja interneti kasutamisel esitati vastajale 12 erinevat väidet, mis käsitlesid teatavat arvutitega seotud hirmu, ohtu või hoiakut ning vastajal paluti hinnata, kas ta on selle väitega täiesti nõus, üldiselt nõus, üldiselt ei ole nõus või ei ole üldse nõus. Alljärgnevalt vaatleme väidetele antud vastuseid lähemalt. Esmalt kammitseb inimest loomulikult personaalne, üksikindiviidist tulenev hirm arvuti kui masina ees. Mõistmaks inimeste hoiakuid ja hirme antud küsimuses, kasutasime kahte väidet, millest esimene oli sõnastatud: "Arvutite kasutuselevõtt on piiratud, sest paljudel inimestel on hirm arvutite ees" ja teine "Mul ei ole mingit kartust arvuti kasutamisel". Teiste ühiskonnaliimete võimaliku hirmuga arvutite ees nõustus 28% kõigist vastanuist, sellega ei olnud nõus 54% kõigist vastanuist. Teistest enam nõustusid selle väitega arvuti heavy user'id (35%) ja need, kes pole arvutit kasutanud, kuid kavatsevad seda lähema 12 kuu jooksul teha (41%). 62% vastanuist nõustus väitega, et neil pole personaalselt mingit hirmu arvuti kasutamise ees. 16% vaidles sellele vastu. Arvuti kasutajate hulgas oli see protsent 90%. Huvitav on märkida, et ka arvutit mitte kasutajatest ja seda mitte plaanijatest 46% leiab, et neil pole mingit hirmu arvuti kasutamisel. Enim tunnistavad oma hirmu need, kes pole seni kasutanud, kuid plaanivad seda teha järgmise 12 kuu jooksul (23% ei olnud nõus väitega). [pic] Vaadeldes nende väidete omavahelisi koosmõjusid, siis kõige enam oli inimesi, kes leidsid, et nii teistel inimestel kui ka temal endal ei ole hirmu arvutite ees (41%). 15% vastajatest arvas, et teistel inimeste arvutihirm on takistuseks, kuid temal endal mingit hirmu ei ole. 11% ei osanud ei ühe ega teise variandi puhul oma hoiakut väljendada. Kultuurilisi hirme otsustasime mõõta kahe vastandliku väitega, millest esimene kõlas "Inglise keele laialdane kasutamine peamise arvutitega seotud keelena on ohuks eesti keelele" ja teine "Interneti laiem kasutamine mõjub soodsalt meie kultuurile". Kõigist vastanuist 57% leiab, et inglise keele kasutamine peamise arvutialase keelena ei ole ohuks eesti keelele ja 27% on selle väitega nõus. Et internet on kasulik meie kultuurile leiab 58% ja sellega ei ole nõus 15% vastanuist. õigist vastanuist 38% ei olnud nõus sellega, et inglise keel on ohuks eesti keelele ja olid nõus, et internet on soodsa mõjuga eesti kultuurile. 16% oli neid, kes nõustusid nii sellega, et inglise keel ohustab eesti keelt kui ka sellega, et internet avaldab soodust mõju meie kultuurile. 12% oli neid, kes ei osanud ei ühe ega teise väite puhul seisukohta võtta. Hoiakuid, mis olid seotud avatusega, mõõtsime kahe väite abil "Riigi- ja omavalitsused peaksid enda tööd puudutava informatsiooni avalikustama ka interneti kaudu" ja "Avalikes kohtades (raamatukogud, kultuurimajad) peaksid olema internetiga ühendatud arvutid, mida oleks võimalik tasuta kasutada". Sellega, et valitsusorganid peavad oma töö kohta info avaldama ka interneti kaudu nõustus 56% vastanuist, selle vastu oli 16%. Internetipunktide ideel oli toetajaid 81% ja vastaseid ainult 6%. Kõigist vastajatest 51% oli nõus mõlema väitega. 16% toetasid internetipunktide ideed, kuid ei omanud suhtumist valitsusorganite töö avalikustamise kohta interneti kaudu. Mõistmaks suhtumisi, mis on seotud arvutite kättesaadavusega, kasutasime samuti kahte väidet "Peagi on loomulik, et enamikes kodudes on olemas arvuti" ja "Arvuti jääb tänu oma hinnale ainult rikkamate inimeste pärusmaaks". Kui 54% vastajatest oli nõus, et peagi on enamikes kodudes arvuti, siis üle kolmandiku (35%) ei nõustunud sellega. Mõni väide hiljem nõustus 73% inimestest, et arvuti jääb rikkamate inimeste pärusmaaks. Sellele väitele oli vastu ainult 20% vastajatest.. Seetõttu pole ka üllatus, et 37% inimestest toetab mõlemat vastandlikku väidet. Mõistmaks selle vastuolu tähendust, tuleb järgmises uuringutsüklis lisada antud teema juurde selgitavaid küsimusi. 30% vastajaist leiavad, et arvuti on kallis ja seetõttu pole seda ka enamikes kodudes ning 16% on vatupidisel seisukohal. Mõistmaks suhtumist arvuti rolli meie elu muutmisel demokraatlikumaks, kuid samas ka avatumaks, oli kasutusel kaks väidet "Arvutid ja internet võimaldavad mõnel inimgrupil haarata kontrolli maailma üle" ja "Arvutid ja nende abil suhtlemine võimaldavad muuta maailma demokraatlikumaks". 44% vastajaist on nõus esimese väitega ning 29% on selle vastu, mis näitab, et hirm "Big brother is watching You" on veel täiesti olemas arvuti kasutamisel. Arvuti heavy user'itest on nõus selle väitega 34%, medium user'itest 44% ja light user'itest 51%. Üle poolte (53%) nõustub, et arvutid ja nende abil suhtlemine muudab maailma demokraatlikumaks. Enim on neid arvuti medium user'ite hulgas - 71%. Üle veerandi vastajaist (26%) nõustub kahe nii teineteist välistava kuid samas ka täiendava väitega. 18% leiab, et võimu haaramine ei ole võimalik ning arvutid muudavad maailma demokraatlikumaks. Mõnevõrra kõrgem (18%) on ka inimeste hulk, kes ei oska ei ühe ega teise väite suhtes seisukohta võtta. Mõistmaks inimese hinnagut internetile kui paberkandjatest paremale infoallikale, siis paluti väljendada oma suhtumist väitesse, et "Minu arvates on võimalik internetiga samaväärset infot kätte saada ka raamatute ja ajakirjanduse vahendusel". 46% oli selle väitega nõus ning leidsid, et raamatud ja ajakirjandus on konkurentsivõimeline internetiga. 34% ei olnud sellega nõus. 62% vastajaist nõustus, et "Arvuti peaks olema peamiselt selleks, et teha tööasju". Veidi alla kolmandiku (30%) ei nõustunud nendega. Arvuti heavy user'ite hulgas oli 46% neid, kes sellega nõustus ja 54%, kes sellega mitte nõus ei olnud. Eksisteerib tendents, et mida vähem inimene on arvutit kasutanud/kavatseb kasutada, seda enam ta leiab, et arvuti on selleks, et teha tööasju. Nende hulgas, kes pole arvutit kasutanud ning ei kavatsegi seda teha nõustub väitega 67% ja selle vastu on 20%. |
|
